Julge Eesti lippu heisata ka isiklikel tähtpäevadel

Eesti lipu kasutamist ei tasu peljata – lisaks kohustuslikele lipupäevadele võib lippu heisata ka perekondlikel tähtpäevadel, pidulikel sündmustel ja miks mitte kauaoodatud külaliste saabumisel!

Eesti lipu heiskamisega saab igaüks teada anda isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest. Näiteks heisatakse sinimustvalge pulmade, sünnipäevade, kokkutulekute puhul. Lipu heiskamine teavitab kodukanti toredast perekondlikust sündmustest.

Teen lühikese ülevaate ja annan mõned soovitused, kuidas lippu õigesti kasutada.

Eesti lipu saab heisata majafassaadile või lipumasti.

Majalipp (suurus 105 x 165 cm) kinnitatakse lipuvardasse, mille pikkus võiks olla umbes kolm lipukõrgust, enamlevinud on 2,5 – 3 m varras. Lipu parim asukoht majafassaadil on peaukse juures. Kui maja asub otse tänava ääres, tuleks vardahoidik kinnitada ~ 2,5 meetri kõrgusele maapinnast. Nii ei ulata möödakäiad heisatud lippu haarama. Kui maja asub aiaga piiratud hoovis, ei ole see nii oluline ja vardahoidiku võib kinnitada oma parema äranägemise järgi. Küll tuleks jälgida, et lehviv lipp ei ulatu vastu maja seina, katuse serva või puuoksi.

Vardahoidikut ostes võiks müüjalt uurida, kas see on ka roostekindel ehk enne värvimist kuumtsingiga töödeldud, muidu võib rõõm heisatud lipust peagi asenduda murega rikutud fassaadi pärast.

Paljudes koduõuedes on püstitatud lipumastid. Hea koht mastile on maja ees, kus see on hästi vaadeldav ja heisatud lipp ka kenasti näha. Kui masti asukoht on maja taga või siseõues, peaks see ulatuma 1-2m üle katuseharja, et heisatud lipp välja paistaks. Mida kõrgem on mast, seda suurem peab olema lipp – igale masti kõrgusele vastab kindla suurusega lipp. Masti kõrgus ja lipu laius  jäävad alati suhtesse 1:6, seda proportsiooni peaks jälgima.

105 x 165 cm – 6 m mastile
115 x 180 cm – 7 m mastile
135 x 212 cm – 8 m mastile
150 x 236 cm – 9 m mastile
165 x 259 cm – 10 m mastile
183 x 288 cm – 11 m mastile
200 x 314 cm – 12 m mastile

Heiskamine

Kas teadsid, et Eesti lipp võib olla heisatud ööpäevaringselt ja 365 päeva aastas, kui see on pimedal ajal valgustatud? Seda võimalust võiks julgesti kasutada ka eraisikud, alevid, külad, koolid, kui valgustuse paigaldamine on võimalik.

Asutused, kes kunagi Eesti lippu ei langeta, on Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, kohtud, Riigikontroll, Õiguskantsler, ministeeriumid, Eesti Pank, maavalitsused, valla- ja linnavolikogud, valla- ja linnavalitsused ning piiripunktid.

Eestis on 14 lipupäeva, mil Eesti lipu heiskamine on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Eraisikud peavad Eesti lippu heiskama kolmel korral aastas: 24. veebruaril, 23.-24. juuniil ja 20. augustil ning aasta kõige lühemal ööl (Võidupüha ja jaanipäeva vahel) ei pea lippu langetama.

Leinapäeval kinnitatakse majalipu varda külge musta värvi leinalint mõõduga 10x350cm. Mastilipp heisatakse poolde masti nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel.

Pane tähelekorrektsel leinalipu heiskamisel lipumasti tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse nii, et lipu alläär on lipuvarda keskkohal. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp jällegi kõigepealt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.

Eestimaa oleks oluliselt kaunim, kui kõikidel lipupäevadel lehviksid lipud  ka kodudes.

Lipupäevad on:

3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
14. märts – emakeelepäev
maikuu teine pühapäev – emadepäev
9. mai – Euroopa päev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna)
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
Oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev
Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev
Lipud heisatakse ka riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise, rahvahääletuse toimumise ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.

Lipp heisatakse päikesetõusul kell 8:00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00.

Kuidas lipp võimalikult kaua vastu peaks?

Lipu pleekimine ja kulumine on päikese, tuule ja õhumustuse tõttu paratamatu. Lippu võib aeg-ajalt pesta (ei tohi pleegitada!) kasutades värvilisele pesule mõeldud pulbreid. Rebenenud õmblused tuleb enne heiskamist parandada. Enne lipu hoiustamist tuleb veenduda, et see on kuiv. Muidu võib kangas hallitama minna.

Kui lipp on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib selle värvilaiude kaupa lahti lõigata ja visata ära valge, sinine ja must kangariba. Lipu eluea väärikaks lõpetamiseks võib selle ka mitteavalikult põletada, näiteks peita jaanilõkke sisse.

Tänapäeva materjalid on väga kvaliteetsed. Majalipp, mida heisatakse 3-4 korda aastas, peab kindlasti vastu peremehe eluaja ning rõõmustab tõenäoliselt veel ka lapselapsi.

Mastivimpel võib olla heisatud alaliselt ning peab sõltuvalt masti asukohast vastu pool kuni kaks aastat. Tuleb meeles pidada, et lipupäevadel mastivimpel lippu ei asenda.

 

Karina Tõeleid

Karina allkiri

Lipuvabrik OÜ

Tegevjuht

Jaga sõpradega: