Uue lahenduse kasutamine ei nõua erilisi tehnilisi oskuseid või spetsiaalsete tarvikute olemasolu. Vaja on kõigest telefoni ja rakendust mis võimaldab lipumasti mudeli ümbruskonda paigutamist.

Lipumasti mudeli kasutamiseks

1. Lae alla oma nutitelefoni või tahvelarvutisse sobiv rakendus:
   • iOS
   • Android
   • NB!
     • Android operatsioonisüsteemi rakendus on alles prototüübi staadiumis ning selle kasutamises võib esineda tõrkeid.
     • Rakendused ei pruugi töötada iga telefoni mudeliga.
     • Rakendus saab kõige paremini aru maapinnast ja kaugustest kui kasutada mitme kaameraga telefoni mudelit või iPhone 12 Pro-d kus kaamerasüsteemi on sisse ehitatud LiDAR sensor.
     • Rakenduse kasutamiseks ei ole vaja registreerida Adobe kontot või rakendusse sisse logida.
2. Kliki artikli allosas olevale nupule ning jälgi juhiseid, et importida mudel Adobe Aero rakendusse.
3. Paiguta virutaalne mast asukohta kuhu plaanite lipumasti paigaldada ning vaata kuidas see ümbrusega kokku sobib.
4. Lindista oma virtuaalkogemusest video või tee pilt ning jaga seda ka teiste pereliikmete või sõpradega.

Liitreaalsuses kasutatav mudel on 8m kõrgune välimise nöörisüsteemiga lipumast kuhu on heisatud 135x212cm suurune logolipp.

VAJUTA SIIA AR MASTI KASUTAMISEKS

Mida teha kui lipumasti asukoht on selgunud

Siis kui olete lipumasti tulevase asukoha paika pannud ning veendunud, et kõik on korrektne, saate lugeda lisainfot ning saata mugavalt päringu läbi kontaktvormi meie lipumastide tootelehelt.

Elu- või kontoriruumide lähedale paigutatavate mastide korral soovitame valida sisemise nöörisüsteemiga lipumast, et vältida tuulekäes plagisevaid nööre.

Sisemise nöörisüsteemiga lipumastid

Välimise nöörisüsteemiga lipumastid

Kuula raadiosaadet SIIT!

Või vaata Kodustiili saadet, milles  räägiti  lipumastidest. Kasulik vaatamine nii neile kel lipumast juba olemas kui ka nendele kes alles planeerivad lipumasti paigaldada. Vaata saadet SIIT!

Alljärnevalt võtame lühidalt kokku, mida peaks lipumasti valides silmas pidama.

Märksõnad: lipumast, mastivundamendi valamine, lipumasti monteerimine, lipumasti nöörisüsteem, väline nöörisüsteem, sisemine nöörisüsteem, vintsi abil lipu heiskamine, Linus-heiskamissüsteem, mastipikkusele vastav lipp.

Kui kõrge lipmasti peaks oma õuele paigaldama?

Tavareegel ütleb, et lipumast võiks ulatuda üle maja harja. Seda reeglit ei pea ilmtingimata järgima kui lipumast on paigaldatud maja ette. Kui mast jääb maja taha siseõue, tuleks arvestada, et masti heisatud lipp peaks tervenisti paistma üle maja katuseharja. Masti pikkuse ja asukoha valikul on oluline see, et heisatud lipp peab olema hästi nähtav.

Millist nöörisüsteemi eelistada?

Kui lipumast on majale või piknikuplatsile lähedal võiks eelistada sisemist nöörisüsteemi, sest siis ei pea tuulise ilmaga kuulama nööriplaginat. Kui Lipumasti asukoht ei ole väga tuulises kohas ja majast eemal, siis sobib ka välise nöörisüsteemiga lipumast.

Sisemise nöörisüsteemi puhul saab valida kahe heiskamissüsteemi vahel.

Vintsisüsteem sobib pikematele mastidele (10-12m). Selle süsteemi puhul toimub lipu heiskamine vända abiga.

Linus-süsteemi puhul on nöör peidus lukustatud kaane all, lipu heiskamine käib käsitsi. Selline heiskamssüsteem sobib lühematele  6-9m mastidele.

Kas lipumasti saab paigaldada ka ise?

Lipuvabriku lipumastid on klaasfiibrist, mis muudab need kergeks ja vastupidavateks. Neid on võimalik ka ise esindusest transportida ja kergelt paigaldada.

Majalipp on lipuvardaga hoone fassaadile heisatav lipp. Majalipu tavasuurus on 105×165 cm.  Majalipu laiuse ja lipuvarda pikkuse vahekord on ligikaudu 1:3. 40 kraadise nurga all vardahoidjasse heisatud majalipu alumine nurk ei tohi olla maapinnast madalamal kui 3m.

Mastilipp

Mastilipp on lipumasti heisatav lipp. Mastilipu laiuse ja lipumasti kõrguse vahekord on ligikaudu 1:6.

Lippude ja mastide vastavustabel:

• 105 x 165 cm (6 m mastile)
• 115 x 180 cm (7 m mastile)
• 135 x 212 cm (8 m mastile)
• 150 x 236 cm (9 m mastile)
• 165 x 259 cm (10 m mastile)
• 183 x 288 cm (11 m mastile)
• 200 x 314 cm (12 m mastile)

 Mastivimpel

Lehvise suunas kitsenev lipp, mis lehvib lipumastis siis kui sinna ei ole heisatud mastilippu. Vimpli pikkuse ja lipumasti kõrguse vahekord on soovitavalt 1:2. Aga igaüks võib vimpli pikkuse valida vastavalt oma soovile.

Lipumast

Lipukanga maapinnalt tuulde tõstmiseks ning hoidmiseks kasutatav puust, metallist või plastikust abivahend. Lipumasti heisatakse lipp mastinööri abil. Lipumastil võib olla kas sisemine või väline nöörisüsteem.

Lipuvarras

Lipukanga lehvitamiseks hoone fassadil või siseruumides kasutatav puidust, plastikust või metallist abivahend, mis asetatakse lipuvarda alusesse või vardahoidikusse. Lipuvarda pikkus on umbes 3m.

Laualipp

Laualipp on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Laualipp on 45cm kõrgune. Lipu laiuse ja aluse külge kinnitatud lipuvarda pikkuse vajhekord on 1:3. Laualippude kasutamine järgib sama reeglistikku, mis kehtib tavalippude kasutamisel.

Autolipp

Autolipp kinnitatakse lühikese vardaga sõiduauto kere parempoolse esinurga või aknaklaasi külge. Kapotile kinnitatud lippu kasutatakse vaid ametlikel visiitidel. Seevastu aknaklaasile kinnitatavat autolippu saab kasutada igaüks.

• Kaeva auk külmumisvaba sügavuseni ca 80 – 120 cm, diameetriga 40 cm.
• Täida auk betooniseguga.
• Monteeri 3 ankrupolti mutrite abil hingeplaadi külge nii, et ankrupoldidulatuksid plaadi ülemisest pinnast 75 mm ulatuses välja
• Suru ankrupoltidega hingeplaat betooni sisse, pane plaat vesiloodi abil õigeks.
• Jälgi, et plaadi hingeosa jääb sellele küljele, kustpoolt lipumast püsti lükatakse.
• Kui betoon on kivistunud (umbes nädala pärast), monteeri lipumast hingepoldi abil hingeplaadi külge.
• Lükka lipumast püsti ja sea reguleerimismutritega loodi, keera mutrid kinni.
• Kontrolli umbes 1 kuu pärast ja pinguta mutrid üle.

Õppefilmi vundamendi valamisest  leiad SIIT!

Lipumasti monteerimise juhend:

• Ühenda tipukuul plastikust sokliga (kontrolli eelnevalt, et sokli läbimõõt sobiks
• masti tipu läbimõõduga). Suru sokliga tipukuul masti otsa ja keera kruvidega kinni.
• Fikseeri nöörikinniti (e. pollar) poltidega lipumasti külge. Selleks on masti külge monteeritud vastavad neetmutrid.
• Pane lipunöör tipukuuli avast läbi (risti tipukuuliga) ja kinnita nööri mõlemad otsad pollari külge.
• Juhul kui lipu küljes on plasthaagid, siis sõlmi lipunööri otstesse plasthaagid lipu hõlpsamaks kinnitamiseks.
• Monteeri lipumast hingepoldi ja mutrite abil hingeplaadi külge, mis on eelnevalt monteeritud vundamendile.
• Lükka lipumast püsti ja sea reguleerimismutritega loodi, keera mutrid kinni.
• Kontrolli umbes 1 kuu pärast ja pinguta mutrid üle.

Vaata, kuidas monteerida lipumasti SIIT!

Lipu heiskamine ja langetamine:

• Lipu heiskamiseks ühenda lipp nööri kahe otsa vahele haakidega (või nende puudumisel sõlmimisega). Jälgi, et üks nööri ots jookseks läbi nööri kinniti ava.
• Heiska lipp nööri tõmmates. Seejärel pinguta nööri ja sõlmi nööri otsad tugevasti pollari külge.
• Lipu langetamiseks vabasta nööri otsad pollari küljest ja langeta lipp nööri järgi andes. Vabasta lipp nööri küljest. Seejärel pinguta nööri ja sõlmi nööri otsad tugevasti pollari külge.
• Langeta alati tormi ajaks lipp, sest tugev tuul lõhub ilmaaegu lippu.

Kuidas valida masti pikkusele sobivat lippu?

Lippu ostes on oluline teada masti pikkust, sest igale mastipikkusele vastab kindla mõõduga lipp. Vabalt saab aga valida mastivimpli pikkust – see sõltub igaühe soovist.

Lippude ja mastide vastavustabel:

• 105 x 165 cm (6 m mastile)
• 115 x 180 cm (7 m mastile)
• 135 x 212 cm (8 m mastile)
• 150 x 236 cm (9 m mastile)
• 165 x 259 cm (10 m mastile)
• 183 x 288 cm (11 m mastile)
• 200 x 314 cm (12 m mastile)

Võtame lühidalt kokku, millised reeglid kehtivad lippude kasutamisel veesõidukitel.

Merelaeva lipukohustus

Merelaev on laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidul ja on registreeritud laevakinnisturaamatus.

Eesti riigilippu  peab kandma merelaev, mille omanik on:

• Eesti kodanik elukohaga Eestis;
• Täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus;
• Muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus.

Väikelaeva lipuõigus:

Väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5 – 24 m (näiteks paat, purjejaht, kaater jne.)

• Väikelaeval on õigus kanda Eesti lippu siis, kui ta on kantud liiklusregistrisse. Eesti Jahtklubide Liidus registreeritud alused võivad kanda kohalikus sõidus ahtrilipuna oma jahtklubi lippu või Eesti Jahtklubide Liidu lippu.
• Kui väikelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta kandma Eesti riigilippu.

Lipu heiskamise õiguse annab lipudokument:

Lipudokumendid on merelaevatunnistus, liputunnistus, väikelaevatunnistus, laevapilet ja ajutine liputunnistus. Enne lipudokumendi väljastamist ei ole lubatud laeval Eesti lippu heisata.

• Merelaevatunnistuse väljastab kohus laevakinnisturaamatusse kantud merelaevadele. Väikelaevatunnistusse väljastab Eesti Autoregistrikeskus (ARK) liiklusregistrisse kantud väikelaevadele.

Lippude kandmise kord:

Ahtrilipp peab olema suurem muudest laeval olevatest lippudest ja vimplitest. Lipu suurus, samuti lipuvarda pikkus sõltub aluse pikkusest.

Lipu koht ja suurus

• Lipp peab olema terve ja puhas ning ta kinnitatakse ca 10-15 kraadi tahapoole kaldu olevasse lipuvardasse.
• Lipp peab olema paigutatud selliselt, et ta ei ulatuks vette ega tekile ja ei varjaks laeva ahtrituld. Arvestada tuleb ka seda, et lippu ei tahmaks laeva mootorist väljuvad heitgaasid.
• Kui laeva ehituslikest erisustest sõltuvalt ahtrilippu ahtris kanda ei saa, siis võib lipu heisata aluse ahtripoolse masti (besaanmasti) topivardasse, jahi ahterstaagile, mootorpaatidel aga signaalmasti kahvlisse, kuid vähemalt 1,5 m kõrgusele aluse tekist.
• Vastavalt üldistele lippude kandmise eeskirjadele tõstetakse lipp alusel kell 8.00 hommikul ja langetatakse päikese loojumisel. Sadamas olles, vastavalt selles sadamas kehtestatud korrale, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
• Välisriigi sadamasse sisenemisel või sadamast väljumisel tuleb tingimata kanda oma maa riigilippu, seda vajadusel ka valgustada.
• Sildudes sadamas või jäädes sadamas poile, täidetakse üldiseid lippude kandmise eeskirju.
• Kodusadamas, kui meeskonnaliikmed alusel ei viibi, alus lippe ei kanna.

Väikesed alused nagu näiteks sõudepaadid, svertpaadid, väikesed mootorpaadid jms tavaliselt ahtrilippu ei kanna

Teise riigi lipp

• Teise riigi väikelippu (saalingulipp) kasutatakse tunnustus- ja austusavaldusena selle riigi vastu kuhu alus sõidab. Teise riigi väikelippu kasutatakse järgmiste üldtunnustatud tavade kohaselt:
• Austuslipp tõstetakse parema saalingu alla (mootorpaadil signaalmasti paremale poole) alla külastatava riigi territoriaalvetesse jõudmisel. Mitmeid austuslippe üheaegselt ei kasutata. Austuslipu alla ei tõsteta muid lippe ega vimpleid. Austuslipp langetatakse, kui on väljutud külastatud riigi territoriaalvetest.

Järgnevalt toome välja mõned olulisemad reeglid, mida Eesti lippu heisates peaksite teadma.

Märksõnad: Eesti lipu seadus, lipupäevad, lipuetikett

Milline on õige Eesti lipp?

Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C

Kui heiskad Eesti lipu, pead teadma, et:

• Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.
• Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit.
• Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul.
• Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.

Kas Eesti lipu heiskamiseks on vaja eriluba?

Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides lipu seaduse sätteid ja head tava.

Kolmel päeval aastas – Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval on kohustus heisata Eesti lipp kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel.

Kus peab Eesti lipp lehvima alaliselt?

Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ja piiripunktis.

Eesti lipp heisatakse Eesti välisesinduse hoonel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid.

Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp.

Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt.

Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal.

Millal peab lipu heiskama ja langetama?

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja.

Eesti lippu ei langetata jaaniööl.

Millal on Eestis lipupäevad?

Eestis on kokku lepitud kindlad päevad, mil  riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad riigilipu. Eraisikutel on soovitatav neil päevil lipp heisata. Lipupäevad on:

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
• 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
• 14. märts – emakeelepäev;
• Maikuu teine pühapäev – emadepäev;
• 9. mai – Euroopa päev;
• 4. juuni – Eesti lipu päev;
• 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
• 23. juuni – võidupüha;
• 24. juuni – jaanipäev;
• 20. august – taasiseseisvumispäev;
• 1. september – teadmistepäev;
• Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

Kuidas heisata Eesti lippu koos teiste lippudega?

Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.

Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.

Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikulise järjekorra leiad SIIT!

Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.

Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega.

Kuidas heisata Eesti lippu leinalipuna?

Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Eraisikud võivad lipu heisata leinalipuna ka eraelulistel sündmustel.

Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

Kuidas ja kas tohib kasutada Eesti lipu värvikombinatsiooni?

Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu. Vimpel võib lehvida lipumastis alaliselt.

Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina.

Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.

Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava järgimise vajadusele. Riigikantseleist võib küsida ka nõu, kui on soov sinimustvalget värvikombinatsiooni kasutada oma kujunduses.

Mida teha kulunud lipuga?

Kulunud ja katkine lipp tuleb hävitada väärikalt. Värvilaiud võib lõigata lahti ja visata lipp seejärel prügi hulka või põletada diskreetselt.

 Milline karistus määratakse lipuseaduse rikkumise eest?

Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega

Eesti lipu heiskamisele või Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise, samuti Eesti lipu kaubamärgina kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.

Seda ja palju muud saad teada, kui kuulad  Moodsa Kodu podcasti saadet  SIIT!

Võtame lühidalt kokku olulisemad teemad, millest saates juttu oli.

Milliseid lippe saab lipupäevadel heisata?

Tavaliselt on kaks varianti – kui maja juures on lipumast, siis heisatakse lipumasti mastilipp, kui maja fassaadil on varahoidja siis majalipp. Kui lipumasti jaoks krundile pole, siis igal majal võiks kindlasti olla fassaadil vardahoidja, et olulistel sündmustel rõõmustada ennast ja külalisi heisatud lipuga.  Lipuvabrikul on uudis neile, kelle maja fassaadile ei mahu tavasuuruses majalipp, mille varda pikkus on tavaliselt 3m. Väiksema maja fassaadile sobib hästi rõdulipp. Rõdulipu koos hoidjaga saab kinnitada ka kortermaja rõdule.

Kui mastis võib lipupäevade vahel hoida mastivimplit lehvimas, siis fassadil olevasse vardahoidikusse sellist asendust ei ole. Seetõttu on oluline valida kvaliteetne ja roostevaba vardahoidja, mis on kujunduse, kvaliteetse viimistluse ja värviga võiks kaunistada maja üldilmet.

Lipumast vajab ruumi.

Lipumast koos lipuga peaks hästi silma paistma. Lipumasti heisatud lipp või vimpel ei tohiks kinni jääda puuokstesse või traatidesse. Vastavalt lipumasti pikkusele ja lipu või vimpli pikkusele peaks masti  raadiuses peaks olema 6-12m vaba ruumi.

Samuti tuleb teada, et enne  püstitamist vundamendile, peab mast mahtuma krundile pikali asendis. Seega peab arvestama, et masti asukoha juures peab olema vaba ruumi vastaavalt masti pikkusele. Masti peab aeg ajalt langetama ka masti korraliseks hoolduseks. Sellega saab iga majaomanik hakkama , sest klaasfiibrist mast on kerge ja lihtsalt paigadatav.

Hea lipumasti asukoht on siis kui heisatud lipp paistab hästi silma nii maja ees, taga, tänavalt ja ka toast.