Kuidas heisata Eesti lippu?

Eesti lipp on Eesti Vabariigi rahvus- ja riigilipp. Nagu igal väärikal sümbolil on ka Eesti lipu kasutamisel oma kindel kord, mille paneb paika  Eesti lipu seadus.  Loe lähemalt SIIT!

Järgnevalt toome välja mõned olulisemad reeglid, mida Eesti lippu heisates peaksite teadma.

Märksõnad: Eesti lipu seadus, lipupäevad, lipuetikett

Milline on õige Eesti lipp?

Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C

Kui heiskad Eesti lipu, pead teadma, et:

  • Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.
  • Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit.
  • Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul.
  • Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.

Kas Eesti lipu heiskamiseks on vaja eriluba?

Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides lipu seaduse sätteid ja head tava.

Kolmel päeval aastas – Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval on kohustus heisata Eesti lipp kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel.

Kus peab Eesti lipp lehvima alaliselt?

Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ja piiripunktis.

Eesti lipp heisatakse Eesti välisesinduse hoonel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid.

Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp.

Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt.

Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal.

Millal peab lipu heiskama ja langetama?

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja.

Eesti lippu ei langetata jaaniööl.

Millal on Eestis lipupäevad?

Eestis on kokku lepitud kindlad päevad, mil  riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud heiskavad riigilipu. Eraisikutel on soovitatav neil päevil lipp heisata. Lipupäevad on:

  • 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
  • 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
  • 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
  • 14. märts – emakeelepäev;
  • Maikuu teine pühapäev – emadepäev;
  • 9. mai – Euroopa päev;
  • 4. juuni – Eesti lipu päev;
  • 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
  • 23. juuni – võidupüha;
  • 24. juuni – jaanipäev;
  • 20. august – taasiseseisvumispäev;
  • 1. september – teadmistepäev;
  • Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
  • Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

Kuidas heisata Eesti lippu koos teiste lippudega?

Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.

Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.

Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikulise järjekorra leiad SIIT!

Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.

Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega.

 

Kuidas heisata Eesti lippu leinalipuna?

Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Eraisikud võivad lipu heisata leinalipuna ka eraelulistel sündmustel.

Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

Kuidas ja kas tohib kasutada Eesti lipu värvikombinatsiooni?

Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu. Vimpel võib lehvida lipumastis alaliselt.

Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina.

Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.

Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava järgimise vajadusele. Riigikantseleist võib küsida ka nõu, kui on soov sinimustvalget värvikombinatsiooni kasutada oma kujunduses.

Mida teha kulunud lipuga?

Kulunud ja katkine lipp tuleb hävitada väärikalt. Värvilaiud võib lõigata lahti ja visata lipp seejärel prügi hulka või põletada diskreetselt.

 Milline karistus määratakse lipuseaduse rikkumise eest?

Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega

Eesti lipu heiskamisele või Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise, samuti Eesti lipu kaubamärgina kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.