Kuidas kasutada lippe veesõidukitel?

Lisaks hoonetele kasutatakse lippe ka mere- ja väikelaevadel. Sellest, kuidas seda teha korrektselt, saab lähemalt lugeda Eesti Jahtklubide Liidu kodulehelt. Loe lähemalt SIIT!

Võtame lühidalt kokku, millised reeglid kehtivad lippude kasutamisel veesõidukitel.

Merelaeva lipukohustus

Merelaev on laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidul ja on registreeritud laevakinnisturaamatus.

Eesti riigilippu  peab kandma merelaev, mille omanik on:

• Eesti kodanik elukohaga Eestis;
• Täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus;
• Muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus.

Väikelaeva lipuõigus:

Väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5 – 24 m (näiteks paat, purjejaht, kaater jne.)

• Väikelaeval on õigus kanda Eesti lippu siis, kui ta on kantud liiklusregistrisse. Eesti Jahtklubide Liidus registreeritud alused võivad kanda kohalikus sõidus ahtrilipuna oma jahtklubi lippu või Eesti Jahtklubide Liidu lippu.
• Kui väikelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta kandma Eesti riigilippu.

Lipu heiskamise õiguse annab lipudokument:

Lipudokumendid on merelaevatunnistus, liputunnistus, väikelaevatunnistus, laevapilet ja ajutine liputunnistus. Enne lipudokumendi väljastamist ei ole lubatud laeval Eesti lippu heisata.

• Merelaevatunnistuse väljastab kohus laevakinnisturaamatusse kantud merelaevadele. Väikelaevatunnistusse väljastab Eesti Autoregistrikeskus (ARK) liiklusregistrisse kantud väikelaevadele.

Lippude kandmise kord:

Ahtrilipp peab olema suurem muudest laeval olevatest lippudest ja vimplitest. Lipu suurus, samuti lipuvarda pikkus sõltub aluse pikkusest.

Lipu koht ja suurus

• Lipp peab olema terve ja puhas ning ta kinnitatakse ca 10-15 kraadi tahapoole kaldu olevasse lipuvardasse.
• Lipp peab olema paigutatud selliselt, et ta ei ulatuks vette ega tekile ja ei varjaks laeva ahtrituld. Arvestada tuleb ka seda, et lippu ei tahmaks laeva mootorist väljuvad heitgaasid.
• Kui laeva ehituslikest erisustest sõltuvalt ahtrilippu ahtris kanda ei saa, siis võib lipu heisata aluse ahtripoolse masti (besaanmasti) topivardasse, jahi ahterstaagile, mootorpaatidel aga signaalmasti kahvlisse, kuid vähemalt 1,5 m kõrgusele aluse tekist.
• Vastavalt üldistele lippude kandmise eeskirjadele tõstetakse lipp alusel kell 8.00 hommikul ja langetatakse päikese loojumisel. Sadamas olles, vastavalt selles sadamas kehtestatud korrale, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
• Välisriigi sadamasse sisenemisel või sadamast väljumisel tuleb tingimata kanda oma maa riigilippu, seda vajadusel ka valgustada.
• Sildudes sadamas või jäädes sadamas poile, täidetakse üldiseid lippude kandmise eeskirju.
• Kodusadamas, kui meeskonnaliikmed alusel ei viibi, alus lippe ei kanna.

 

Väikesed alused nagu näiteks sõudepaadid, svertpaadid, väikesed mootorpaadid jms tavaliselt ahtrilippu ei kanna

Teise riigi lipp

• Teise riigi väikelippu (saalingulipp) kasutatakse tunnustus- ja austusavaldusena selle riigi vastu kuhu alus sõidab. Teise riigi väikelippu kasutatakse järgmiste üldtunnustatud tavade kohaselt:
• Austuslipp tõstetakse parema saalingu alla (mootorpaadil signaalmasti paremale poole) alla külastatava riigi territoriaalvetesse jõudmisel. Mitmeid austuslippe üheaegselt ei kasutata. Austuslipu alla ei tõsteta muid lippe ega vimpleid. Austuslipp langetatakse, kui on väljutud külastatud riigi territoriaalvetest.