Maailma vanima rahvuslipu – Taani Dannebrogi lugu.

Üheks maailma vanimaks rahvuslipuks peetakse Taani Dannebrogi. Legendi kohaselt langes Dannebrogi lipp taevast  Lindanise lahingu ajal 1219. aastal. See, eestlaste ja taanlaste vahel peetud lahing on märgiline sündmus mõlema rahva jaoks.  Taanlased viisid  Tallinnast kaasa oma rahvuslipu Dannebrogi ja jätsid siia kolme lõviga vapikilbi.

Märksõnad: lipuajalugu, rahvuslipp, Dannebrog, Eesti vapp, kolm lõvi.

 

Kuidas sündis Dannebrog?

Legend eestlaste ja taanlaste vahel peetud Lindanise lahingu ajal taevast langenud lipust on tuntud Eestis ja veel enam Taanis.  Taanlaste jaoks sai legend nn ametlikuks ajalooks 16.sajandi alguses, kui fransiskaani munk Peter Olsen tuli välja legendiga taevast langenud lipust, millest sai sajanditeks taanlaste kollektiivse eneseteadvuse nurgakivi.  Munk  Olsen, tsiteerides allikat, kirjeldab kuidas 1208. aastal kui Taanit valitses Valdemar II, pidasid kristlastest taanlased lahingut paganlike eestlaste vastu. Olles lahingut kaotamas, pöördusid nad härda palvega Jumala poole abi saamiseks. Palvele sai kohe vastatud – taevast langes alla lipp valge risti kujutist kandva lambanaha kujul. Taevane hääl ütles, et ainult lippu kõrgel pea kohal hoides alistavad taanlased vaenlase ja saavutavad võidu. Täpselt nii läkski. Kuna munk Olseni eluajal oli Dannebrog kasutusel Taani sõjaväes, seoti legend just selle lipu sünnilooga. Keskaegsed inimesed uskusid Jumala kõigeväelisusesse ja selline ime, millest Dannegrogi legendis räägitakse polnud nende jaoks ilmvõimatu.

Täna ei saa ajaloolased kindlalt väita, et taanlased oleks tõepoolest peale lahingut Taani kaasa viinud Dannebrogi, mida oleks kohe ka kuninga lipuna kasutama hakatud. On teada, et lipu kujutis ilmub allikatesse Taani sümbolina 14. sajandil ja juba sajand hiljem kasutas Taani armee Dannebrogi oma peamise lahingulipuna. Sel ajal lehvis pääsusabaga ristilipp juba ka paljudel Taani kaubalaevadel.

19.sajandil püüdsid Taani ajaloolased vanale legendile taevast langenud lipust, leida ratsionaalsemat selgitust. Nii pakkus Caspar Paludan-Müller 1873. aastal välja hüpoteesi, et enne ristisõda oli kiristliku maailma juht Rooma paavst saatnud Taani kuningale Valdemar II le lipu oma toetuse ja heakskiidu märgina. See tähendab, et lipp oli ristirüütlitel juba Eestisse tulles kaasas, aga sai just lahingu käigus erilise tähenduse

19.sajandil kui Euroopas hakkas levima rahvuslus, muutus Dannebrog tähtsaks rahvussümboliks, mida inimesed kasutasid nii eraeluliselt kui ka poliitiliselt. Kuningas Frederik VI le see meelepärane polnud, nii et 1833.aastal keelas ta tavakodanikele Dannebrogi kasutamise. See sündmus ei muutnud aga protsessi, mis juba alanud oli. 19. Sajandi lõpuks muutus kunagine kuningalipp aina enam rahvussümboliks ja iga taanlase lipuks. Võib öelda, et kuningvaõim oli püüdnud lipu kasutamist monopoliseerida, aga selles ürituses läbi kukkunud. Lipp lehvis kõikidel rahvalikel kogunemistel. Ka vana legend lipu sünnist sai rahvusliku ärkamise ajal uut hoogu tänu 1826.aastal ilmunud rahvusromantilisele romaanile “Valdemar Võitja”, kus vana lugu kaasahaaravalt taas ümber jutustati.

Täna on punane ristilipp üks Taani olulisemaid sümboleid, mida kasutatakse kõikidel tähtpäevadel, kõikvõimalikes mõõtudes. Nii on vanast lahingulipust saanud Taani erilise elurõõmu (joie de vivere) sümbol.

Kolm lõvi – Taani kuninga vapilt Eesti Vabariigi vapile.

Seos kolme lõviga vapi ja Taani kuninga vahel ulatub tagasi 12. sajandisse. Vanim teadaolev näide on pitsat, mida kasutas kuningas Knud VI umbes 1194. aasta paiku. Kolm lõvi oli sel ajal populaarne sümbol paljude vürstide vappidel, kes rõhutasid oma suveräänsust ja ei tunnistanud Püha Rooma keisrit oma valitsejana. Lõvisid nähti sümboolsete kaitsjatena kotka vastu, keda kasutas sümbolina keiser. Asjaolu, et vähemalt aastast 1277 on Tallinna pitsatipildil kolm heradilist leopradi, on seotud tolleaegse Taani ülemvõimuga Põhja Eestis ja Tallinnas. Nii võib öelda, et Eestisse saabusid kolm lõvi koos Taani kuninga Valdemar II ga. Tallinna vapile kolm lõvi vaga veel ei pääsenud.  Esilagu olid linna vapi värvid seotud hoopis Dannebrogiga – punasel vapikilbil valge rist. 14.-16. sajandil oli selline Tallinna vapp laialt kasutusel – seda löödi müntidele ja väärtesemetele, kasutati raidkividel ja tekstiilidel. On omamoodi paradokssaalne, et alles 1564. aastal andis korralduse lüüa kolm Taani lõvi Tallinna müntidele hoopis Rootsi kuningas Erik XVI. Sealt edasi said neist kiirelt olulised vapiloomad, kes  juba 1580. aastal astusid siinse hertsogkonna, hiljem Eestimaa kubermangu vapile ja 1925.aastast ka Eesti Vabariigi vapile. Aga täpsuse mõttes tuleb rõhutada, et rahvakeeles lõvid on siiski heraldilised leopradid.

Refereeritud raamatust “Dannebrog 800. Taani ja Eesti lugu.” Eesti Instituut ja Tallinna Linnamuuseum, 2019.