Lipumasti väärilised soovitused

MTÜ Kodupaik Metsküla

MTÜ Kodupaik Metksülal on küla arendamisel oluline roll. Külaseltsi tegevusaastate jooksul on välja kujunenud traditsioonid. Külaseltsi eestvedamisel toimuvad näiteks talgupäevad, kohaliku piirkonna ainus jaanipäev ja erinevad üritused lastele. Korraldatud on küla kokkutulekuid. Metsküla on jätkanud traditsiooni anda välja külalehte „Metsküla Elu“. Metsküla valiti aastal 2020 Viljandimaa aasta külaks. Metsküla on tunnustatud Põhja-Sakala valla 2021. a Kauni kodu konkursil Aasta küla eriauhinnaga. Lisaks on kogukonna ühistööna valminud külaplats, kuhu on ühiste jõudude ja annetustega rajatud varjualune, külakemmerg, kiik, väikelaste liumägi, lauad-pingid, korvpalliplats ja eelmisel aastal võrkpalliväljak. Metskülas ei ole rahvamaja ega külamaja ning külaselts on paigaldanud hävinud Metsküla rahvamaja platsile ja endise koolimaja juurde mälestuskivid. Kokkuvõtvalt oleks eriti tore, kui külaplatsile saaks ka paigaldada lipuväljak, et tähtpäevadel saaks heisata riigilippu.

Käsmu kogukond

2024. aasta juulikuu esimesel nädalavahetusel tähistame Käsmu küla esmamainimise 500. aastapäeva. Käsmu kiriku ees, Käsmu kogudusele kuuluval maa-alal, on ilus muruplats, kuhu sobiks hästi lipumast lipuga kiriku ees. Kiriku ees on küla keskpark koos laste mänguväljakuga. Käsmu kiriku ja laste mänguväljaku vahele on hetkel rajamisel (valmib 04. 05. 2024) autoparkla 19 autokohaga. See parkla on lähtekohaks RMK metsaradadaele Käsmu metsas. Käsmu küla ja eelpoolmainitud küla keskse roheala servas asuvat parklat külastab igal aastal tuhandeid turiste.

Roobaka küla

Roobaka küla paistis silma erilise kogukondliku ärkamisega. Meile laekus palju eriilmelisi soovitusi. Võtsime neid kuulda ja kingime Roobakale lipumasti. Tunnetame, et Roobakal on jõudu ja ühist ettevõtlikkust, et lipumast järgmise kogukondliku ühistegevuse käigus ka sobivale kohale püstitada. Jõudud tööle!

Väga tegus kogukond. Alati teevad nad midagi põnevat, mis kutsub kokku ka kaugema piirkonna rahvast. Külal on tulemas 22. juuli ka külakokkutulek. Oleks ääretult ilus näha lehvimas Roobaka Mõisa platsil Eesti lippu.

…

Väike armas Roobaka küla on Saaremaa Aasta Küla 2017/2018 – suure südamega kogukonna kodukoht. Paneme rõhku õues liikumisele ja tervisele, head mõju andvatele üritustele. Küla esmamainimine oli aastal 1519, selle aasta juulis toimub Roobaka mõisapidu ja oleks tore heisata Eesti lipp uude lipumasti. Tervitades!

…

Roobaka kokkuhoidev ja tegus külarahvas on tänu supertublile külavanemale aastate jooksul oma külaplatsi arendanud – meil on vanas mõisapargis väike laululava, tore mänguväljak, hiljuti püstitati “varanduse” hoidmiseks puitmajake. Metsast on toodud lipumast, aga lehvima saame panna ainult laste joonistuvõistluse tööde baasil kujundatud küla lipu. Suvisel suurel kogunemisel oleks kena heisata ka armsa kodumaa lipp, aga masti ei ole. 505 aastat möödub küla esmamainimisest. Nii tore, kui saame seda tähistada uue lipumastiga!

…

Väga-väga tegus kogukond, võrratu eestvedaja ja kogukond, kaasates ka kõige vanematest kõige pisemateni, kes hoolib oma külast, selle ümbrusest, heakorrast ja üksteisest (abistatakse). Suvel toimuvaks suureks külakokkutulekuks käivad ettevalmistused juba ammu – talgu korras koristatakse, ehitatakse laste mänguväljakut suuremaks, tehakse uut teed, valmistatakse ette näidendit, kus osaleb suur osa küla elanikest, kogumiskampaania korras tehti üleskutse valgete toidunõude annetamiseks – ja oleks superäge, kui kokkutulekul lehviks uus kõrge EV lipp. Aitäh, et toetate!

Prk Ärmann

Me elame väikeses külas Tartu külje all. Uhtil nimelt. Minu vanaisa oli meie küla lipuvalvur ja tähtpäevadel lipuheiskaja aastast 1991/92. (Meil on esimene lippki on alles kapis). Peale vanaisa surma 1995 jäi see au, lipp pühade ajal heisata, minu kanda – olin siis 15/16 aastat vana. Peale minu välja kolimist võttis ameti üle minu ema, kes veab seda tänaseni. Aastaid hiljem jõudsin tagasi oma kodukülla, küll natukene eemal vanast sõbrast lipumastist, aga ikkagi kodukülla. Soetasime vana talukoha, mida kõpitseme oma perega jõudumööda aina ilusamaks. Peres oleme mina, minu abikaasa Õnne (Talule panime tema järgi nime Õnne Talu. Oli vaja ära vahetada), 3 poissi Leemet, Lukas, Villem, 2 kassi, 2 jänest ja koer Eppu. Lipumastist oleme unistanud ning rääkinud juba majja sisse kolimise päevast, aga alati on jäänud see väike tõuge või finantsiline pool tegemata. Oleks tore, kui see mast saaks meie hoovi ja jääks kaunistama ning Põlva maantee peal sõitjatele silmailuks.

Prk Koppel

Antud suurpere lapsed (7 alaealist) on hetkel üksikisa kasvatada. Lastega on arutatud korduvalt lipumasti võimalikkusest ja vajalikkusest, et saaks üheskoos lipupäevi ja lipu heiskamisi teha. Hetkel puudub kinnistul igasugune lipu olemus ja võimalus.

Lasteaed Mõmmik Tartus

Mõmmiku lasteaed on Tartu linna ääres asuv lasteaed (Annelinnas). Mõmmiku lasteaed peaks saama valituks seetõttu, et näiteks Mõmmiku õpetajate arvates oleks uhke tunne, kui lipumast koos Eesti lipuga kaunistaks Mõmmiku lasteaia õueala. Nii suured kui ka väikesed mõmmikud on kahe käega lipumasti poolt. See väljendaks uhkust oma rahvuse ja riigi üle ning austust Eesti lipu vastu. Rahvuskultuuri tundmaõppimist ja selle tutvustamist õpetame lastele ju maast madalast. Ühtlasi võiks lipuheiskamisest saada kaunis traditsioon Mõmmiku lasteaias, mil lisaks riigitähtpäevadele ka muude ülelasteaialiste tähtsate sündmuste korral lipu masti saaksime heisata. See oleks ka koht, kus saaksime terve lasteaiaga koguneda ja erinevaid pidulikke üritusi tähistada. Lisan ka laste arvamuse selle kohta, miks Mõmmiku lasteaia territooriumil võiks olla lipumast, millel lehvimas sini-must-valge lipp.

Et SAADA ARU, ET ON EESTI LASTEAED.
ET LAULDA/TANTSIDA JA MARSSIDA SAAKS LIPU JUURES, KUI ON PIDUPÄEV.
SIIS TEAVAD KA TEISTE MAADE LAPSED MEIE LIPU VÄRVE.
SEST MEIE LIPP ON KÕIGE ILUSAM.
SIIS SAAKS KODUMAA SÜNNIPÄEVAL HEISATA LIPP.
SIIS SAAKS LASTEAIAS PARAADI PIDADA.

Tore oleks koos erinevast rahvusest lasteaia lastega tähistada erilisi sündmusi/ lipupäevi kõik koos, õues, meie ilusa ja armsa lipu juures.

Kalmetu Kool

Kuidas me Kalmetu Kooli kooliperega lipuviljet edendame.

Töötan Kalmetu Kooli direktorina alates 1. augustist 2022. See on minu kodukool, sest õppisin aastatel 1971-1978 ka ise Kalmetu koolis. Tore on olla tagasi ja panustada tänastesse õpilastesse nii direktori kui õpetajana. Olen Eesti Lipu Seltsi liige ning kümmekond aastat edendanud koolijuhina lipuviljet Sindi Gümnaasiumis. Minu lipuviljelist tegevust koolijuhina on tunnustanud nii riigikogu kui ka haridus- ja teadusministeerium. Kalmetule tööle asudes sai südameasjaks võetud siinsete õpilaste lipukultuuri edendamine. Koolil on Eesti Lipu Seltsilt laenuks 20 kandelippu, mida oleme Eestile olulistel päevadel aktiivselt kasutanud. Kui 2021. aastal Eesti Lipu päeval kutsusin, korraldades Viljandi Vanal kalmistul mälestusürituse Eesti esimese sinimustvalge õmbleja Emilie Rosalie Beermanni haual, lipurivvi Sindi Gümnaasiumi õpilased, siis eelmisel aastal aga juba Kalmetu Kooli õpilased. Samal päeval osalesime Kalmetu Kooli lippuritega ka Sindis toimunud Eesti Lipu päeva tähistamisel. Käesoleva aasta 4. juunil toimuvale mälestusüritusele E. R. Beermanni haual olen kaasanud lippuritena lisaks Kalmetu Kooli õpilastele ka kõikide Viljandi valla koolide õpilaste esindused. Kõnelema on lubanud tulla Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Kalmetu Kooli õpilastel on olnud võimalus kohtuda Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimehe Jüri Treiga ning oleme planeerinud kooli juurde luua ka lipuväljaku, kuid pingelistel eelarveläbirääkimistel oleme pidanud sellest loobuma. Ja sageli kõlabki nendel läbirääkimistel vihje, et püüdke kirjutada projekte ja nende kaudu lisavahendeid hankida. Koolina oleme olnud väga edukad. Hiljuti tunnustati meid Ettevõtliku Kooli hõbemärgisega ning Eesti Vabariigi presidendi külaskäiku Kalmetu Kooli 30. jaaanuaril 2024 ei saa ka suhtuda muul viisil, kui võtta seda tunnustusena. Loomulikult võtsime ka presidendi vastu lipuriviga. Ajaleht „Sakala“ vahendas hr Alar Karise sõnu järgmiselt. „Tulin siia kooli täna teadmisega, et kohtun kirjandushuviliste lastega, aga nii palju lippe ei näe ka vabariigi aastapäeval,“ ütles president Alar karis Kalmetu kooli saalis lainetavat lipumerd vaadates. Rohkem saab informatsiooni Kalmetu Kooli lipuvilje tegevustest nii kalmetu Kooli kui ka Eesti Lipu Seltsi Facebooki külastades. Oleksime kogu kooliperega väga tänulikud, kui aitaksite meid meie unistusele, luua Kalmetu Kooli juurde lipuväljak, sammukese lähemale. Direktor Ain Keerup